Ja kaugel metsa põues ju liigub muistne jutt
kui suveööde ilu, kui õnnis naer ning nutt.
Ja udu kerkib, tõuseb ja hõljub nagu loor,
ja pühalikult särab seal kõrgel tähte´ koor.
Eesvanemate vaimud mu ümber lehvivad -
ma mõistan nende juttu ja metsa kohinat.
Anna Haava